Kaisa tuli mulle 14:50 järgi, käisime korra tanklas ja võtsime suuna Ecusse. Talli jõudes vaatasime, et samad hobused, kes alati, ma olin selle peale küll nii rõõmus, sest Artik kuidagi armsaks saanud. Alguses seisime niisama, sest aega oli iseeneset väga palju, aga varsti võtsime hobused tallivahele ning hakkasime puhastama. Saime suht kiiresti valmis ja maneeži saime kuskil 15:50. Korraks hakkas jälle pihta see jama, mis mul üks kord ka Artikuga oli, et nii kui panen selle ronimisredeli ta kõrvale, siis ta kõnnib eemale. Tee, mis tahad, aga ei saanud ma teda seisma. Paar minutit varem tuli Kristiina ja läksin siis Artikuga uuesti maneeži ette koridori, et teda kutsuda, aga nägin Katrinit juba tulemas. Tagasi maneeži, proovisin korra veel ja sain kohe selga, naljatilk.
Tegime sammu ja Katrin küsis, et mida me teha tahaks, see on nädala kõige raskem küsimus, sest ma ei oska midagi vastata. Tükk aega oli vaikus ja siis Kaisa ütles, et peatused ja üleminekut. Katrinile see sobis ja hakkas peatusest rääkima, aga Kaisa mingi hetk ütles, et teooriast saan aru, aga praktikast mitte, selle peale ta katkestas jutu ja ütles, et okei, aga proovime siis. Ee, mina ei tea teooriast ka mitte midagi.
Võttis Kaisa esimesena ette ja mina läksin maneeži teise otsa, uurisin kõrvalt ja mõtlesin hirmuga, et ma ei saa mitte midagi aru, millest nad räägivad. Varsti pidin mina minema ja siis ta nagu lasi mul teha ja luges samme, aga ühel hetkel mul nagu viskas endal kõik üle ja ma ütlesin, et ma ei saa tegelikult mitte midagi aru, mida ma tegema pean, sest ma pole sellest kuulnudki. Ta seletas ilusti kõik ära, aga ma seljas olles ikka ei oskand midagi sellega peale hakata ja lõpuni ei saanud aru, mida ma seal tegema pean. Suutsin juba veits närvi enda peale minna, küll mul on head närvid. Ühel korral võtsin peatusesse ja kogemata sain kõik 4 jalga ilusti paika, selle peale Katrin küsis, et kuidas ma seda tegin, aga see tuli mul kogemata. Sain mitu korda isegi hobuse ilusti ratsmesse, aga see mul kaua ei püsi.
Alustasime traaviga ja kuna mul olid esimest korda üle aastate täisnahkadega ratsapüksid jalas siis ei osanud ma kuidagi kergendamist teha, nii imelik tundus. Sellest algasid jälle kõik probleemid, olin seljas nagu kaltsunukk. Kogu aeg tundsin kuidas sääred on nii meeletult lahti, aga ma ei osanud midagi peale ka nendega hakata, sest mul ei püsi need kuidagi taga. Üritasin jällegi vaadata õigele jalale kergendamist, aga iga kord kui hakkasin maha vaatama, siis lasin ikkagi ratset nagu liiga lõdvaks ja läks kontakt ära. Õlad olid ka koguaeg ees. Ei tulnud ma nende üleminekutega toime, sest ma ise olin seal seljas väga jube ja see rikkus kõik ära.
Mingi hetk Katrin midagi ütles ja siis ma ütlesin, et ma ei oska lihtsalt sõita nagu esimest korda elus oleks hobuse seljas. Selle peale läksin ma ise nii närvi, et hakkasin seal sadulas napilt nutma. Katrin ütles, et higa sisse ja välja, et mis siis kui oleksidki esimest korda sadulas, et ära võta kõike nii südamesse kui ei tule välja, et teistel enamustel suva, kui midagi valesti läheb. Kuidas ma saan mitte närvi minna kui ma sõna otseses mõttes olen seljas nagu tükk sitta, vaesed hobused. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas saab üks inimene nii saamatu olla.
Tegin veel traavi-sammu üleminekuid, aga need enamus olid nii koledad, et ei tasu rääkidagi. Jalutasime tükk aega ja tegime galoppi, no tule taevas appi, ma ei saa isegi aru, kui hobune valest jalast jookseb. Natuke aega tegin galoppi, siis jälle tiba traavi ja jalutasime tükk aega. Kuna järgmise trennini oli palju aega, siis ei osanud me muud teha kui jalutada. Rippusin vahepeal niisama Artiku kaelal, nii mõnus. Mingi hetk Katrin ütles, et kui tahate olge veel ja lõbutsege, aga võite talli ka minna ning läks ise kuskile. Vaatasime Kaisaga Kristiinat korra hüppamas pisikesi asju ja mina tulin 2 korda traavis üle lattide. Korra tahtsin proovida jalusteta galoppi, aga ei suutnud piisavalt ilusti tasakaalu hoida ja rohkem ei proovinud. Jalutasime tükk aega veel ja lõpuks tuli järgmine trenn peale. Patsutasin veel Artikut ja andsin ta järgmisele. Paitasin natukene Kristiina Trebeccot ning läksime talli ära.
No comments:
Post a Comment