Teisipäeval tuli Kaisa mulle 14:50 või miskit järgi, käisime tankimas ning ostsin Statoilist süüa ja kohvi. Talli jõudsime 15 läbi natuke. Teadsin ette, et mina saan enda numpsiku Artiku ja Kaisa saab Variisa. Korraks istusime autos ja siis tuli kohe Kristiina ka. Natuke olime tallis niisama, rääkisime juttu ja varsti hakkasime valmis panema. Valmis saime ka ruttu ja olime juba suuna peaaegu maneeži poole võtnud kui Variisa otsustas tallivahet väetada, Kaisa kärutas veidi ja saimegi maneeži kuskil täpselt 16:00.
Jalutasime ja kuna kella 16'ses trennis oleme me kahekesi küsis Katrin, et mida me teha tahaks või mida õppida. Kumbki ei osanud nagu midagi öelda, lõpuks ta hakkas ise pakkuma ja Kaisa ütleski, et voldid, diagonaalid jne.
Katrin seletas meile lahti, et kuidas õige volt olema peaks ja millal peaksid nurga läbi sõitma ja millal mitte, ühesõnaga pisiasjadeni. Mina näiteks ei teadnud, et nurki ei tohi läbi sõita ja, et rada puudutad sa ainult põhimõtteliselt 4 korda, paari sammuga. Naljakas, et sellist elementaarset asja pole mulle varem õpetatud. Ta pani meile koonused ka külgedele ja tippu, et oleks lihtsam aru saada.
Hästi huvitav on see, et iga trenni alguses on Artik nagu uss, koguaeg seintele hästi lähedal ja vingerdab raja ja seina vahel, ma ei teagi täpselt, mida ma valesti teen, aga traavis kaob selline asi ja kogu ülejäänud trenn ka kordagi sellist probleemi pole.
Alustasime traaviga ja mina üritasin jälle jalga kohale saada ning teda ratsmesse võtta, aga mul püksid olid nii libedad, et ei osanud sadulas kuidagi istuda.
Esimesena sai Kaisa voldiharjutust proovida, vahepeal läksin mina ka nende juurde, aga ei tulnud mul see ühtlaselt ringis liikumine välja, Artik oli mul nagu ussike ja ma ise läksin ka nagu liiga terava nurga alt peale. Kaisa sai nagu asja korda ning siis pidin mina minema. Enamus ajast üritasin ratsmesse võtmist ära õppida, vahepeal tuli ilusti, aga siis jäi säärest väheks ning kui hakkas seisma jääma siis kuidagi ikkagi automaatselt andsin ratset ära. Mul endal ikka sellest veel natukene raske aru saada. Tegin seal voldi/ringi peal muudkui edasi, aga kuna ma ikka üritan õigele jalale kergendada siis pidevalt vaatan maha, aga tegelt ei tohiks, samas ma ei oska otse vaadata. Nii kui hakkan ratsmesse võtmise/hoidmisega tegelema, nii vaatan automaatselt maha, et ka jalga õigeks saada. Üks asi läheb hästi, siis teine halvasti, ma nagu ei suuda mitut õiget asja korraga teha.
Lõpuks hakkas vist asi natuke töötama ka, ma ise ei ütleks küll, et midagi välja tuli, aga no millega ma kunagi rahul oleks?
Järgmiseks asjaks tegimegi 4 volti: A,C, B, E juures. Mul ikka päris perfektsed ei tulnud ja B ning E omad olid väga sinka-vonka. Pärast volte hakkasime serpentiine tegema, no ei suutnud mina kuni lõpuni neid ilusti teha. Viimane oli kõige normaalsem, aga koguaeg sõitsin kas nurga või tulin liiga järsult kaare tippu, jalavahetus oli ka raske.
Viimase asjana tegelesime diagonaalidega, esialgu tegime mõlemad sammus, et oleks lihtsal aru saada ja sammus on kergem juhtida ka. Minu jaoks oli traavis väga raske, ei suutnud ma sügavale nurka teda sõita ega ka ilusti sirgelt hoida, kõige hullem oli jalavahetus.
Järgmise trenni omad hakkasid juba vaikselt saabuma, aga me saime veel tagumises otsas galoppi teha. Galopp on ikka 100 korda kergem kui traavi kergendamine. Korra pika ratsmega traavi ja jalutasime.
Viisime hobused ära ning linna tulin ma hoopis Kristiinaga, käisime mu tööl söömas.
Järgmisel päeval tellisin endale lõpuks ratsapüksid ka, sain 27€ga ja jõudsid juba 2 päeva hiljem, istuvad täitsa normaalselt, natukene suured on, aga pole hullu.
No comments:
Post a Comment