01082015

Järgmisel päeval õhtul võtsimegi ponid, panime valmis ja liikusime vaikselt maastikule. Peaaegu maa väikese tee keskel natuke puiklesid vastu kui nägid heinapalli, aga saime ilusti läbi sealt. Liikusime teele ja terve aeg ma palusin seal, et ühtegi autot ei tuleks, sest ise olin ka natuke ärev seal seljas ja ei tea kuidas reageerinud oleks. Teel jalutas täitsa ilusti, ei olnud krampis ja täitsa mugav oli, sain paar sammu traavi ka, et Kaisale järgi jõuda. Lõpuks jõudsime sinna metsarajale ja see oli täielik pettumus, sest see tee läks võssa ja suured lombid olid ka. Pöörasime otsa ringi ja kuna kell oli nii palju siis mööda teed edasi ei läinud. Kodu poole kõndides oli veel üks väike tee, pöörasime sisse, aga see lõppes pärast 15 meetrit ära. Pöörasime ümber ja tulime platsile. Vahetasime ponid ära, sain paar sammu Piitaga traavi ja siis jäi seisma, edasi ei liikunud ja "punnitas." Seisime seal siis tükk aega ja lõpuks sain jalutada ka ära ja liikusime sisse.

Kuskil 4-5 vahel hommikul liikusime minu tungival soovil talli. Panin Tukile ainult valjad ja hüppasin tallis selga, nii suur ja mugav selg, aga mul siiani raskusi seal istumisega. Jalutasin tükk aega ja tegin natuke traavi ka, polnud mingi tõsine trenn, aga sai natuke lihtsalt liikuda. Tukil oli nöör ka ümber kaela ja üritasin sellega juhtida ja säärtega, aga kuna temaga pole väga proovitud, siis sellest midagi välja ei tulnud. Jätsime ponid rahule ja tuppa magama. Koju sõitsime ratastega kas 4 tundi või peaaegu 4 tundi, tuul oli terve aja vastu, täielik surm.