01082015

Järgmisel päeval õhtul võtsimegi ponid, panime valmis ja liikusime vaikselt maastikule. Peaaegu maa väikese tee keskel natuke puiklesid vastu kui nägid heinapalli, aga saime ilusti läbi sealt. Liikusime teele ja terve aeg ma palusin seal, et ühtegi autot ei tuleks, sest ise olin ka natuke ärev seal seljas ja ei tea kuidas reageerinud oleks. Teel jalutas täitsa ilusti, ei olnud krampis ja täitsa mugav oli, sain paar sammu traavi ka, et Kaisale järgi jõuda. Lõpuks jõudsime sinna metsarajale ja see oli täielik pettumus, sest see tee läks võssa ja suured lombid olid ka. Pöörasime otsa ringi ja kuna kell oli nii palju siis mööda teed edasi ei läinud. Kodu poole kõndides oli veel üks väike tee, pöörasime sisse, aga see lõppes pärast 15 meetrit ära. Pöörasime ümber ja tulime platsile. Vahetasime ponid ära, sain paar sammu Piitaga traavi ja siis jäi seisma, edasi ei liikunud ja "punnitas." Seisime seal siis tükk aega ja lõpuks sain jalutada ka ära ja liikusime sisse.

Kuskil 4-5 vahel hommikul liikusime minu tungival soovil talli. Panin Tukile ainult valjad ja hüppasin tallis selga, nii suur ja mugav selg, aga mul siiani raskusi seal istumisega. Jalutasin tükk aega ja tegin natuke traavi ka, polnud mingi tõsine trenn, aga sai natuke lihtsalt liikuda. Tukil oli nöör ka ümber kaela ja üritasin sellega juhtida ja säärtega, aga kuna temaga pole väga proovitud, siis sellest midagi välja ei tulnud. Jätsime ponid rahule ja tuppa magama. Koju sõitsime ratastega kas 4 tundi või peaaegu 4 tundi, tuul oli terve aja vastu, täielik surm.

31072015

Hommikul tulime autoga maale, alguses lebotasime niisama, käisime marju söömas vahel. Mingi hetk läksime talli, võtsime Tuki vahekäiku, ma hüppasin selga ja Kaisa punus talle patse. Piitat ka kammisin, Kaisa koristas boksid ära. Tulime kammisime Bellat ka hoovis, kogu hoov oli koerakarvu täis lõpuks, nagu lund oleks sadanud. Vahepeal istusime niisama ja lõpuks tuli plaan rattaga Kavastu poodi minna. Mõeldud-tehtud, vahepeal istusime vihma eest bussipeatuses ja lõpuks leidsime õige koha, käisin korra poes ja siis sõitsime Emajõe Suursoo loodusmaja juurde, istusime seal ja ootasime, et vihm üle jääks. Mingi aeg jäigi ja päike tuli välja, tagasitee Kavastusse oli täielik surm, saatsin Kaisa korra poodi veel jooki ostma ja liikusime maale tagasi. Pool teest ma kõndisin, sest selg andis alla ja see ajas peaaegu kellegi/millegi löömiseni närvi. Olin nii done lihtsalt enda selja pärast.
Tagasi jõudes käisime koplis, Kaisa tegi hobustest ja minust pilte, pärast maja juures ka. Panime hobused ka kinni. Tulime vahetasime riided ja liikusime talli tagasi,
Panime valmis ja platsile. Jalutasime kopli taha otsa ja tagasi. Traav oli väga hea, sain isegi kiireks ta ja täitsa hästi liikus. Koperdab ikka täiesti tühja koha peal, aga pole hullu. Tegin ka üleminekuid natuke ja väga üllatav oli see, et trenni ajal kordagi selg ei valutanud.
Läksin talli juurde, et tooli võtta ja vahetasime hobused ära. Appi kui imelik on Piita seljas olla, ta on kuidagi nii peenike, aga nii mõnus. Kaisal olid jalused minu jaoks natuke liiga pikad, aga ma ei hakkand muutma ka, saab hakkama. Traavi oli raske teha, aga natuke ikka sain. Ta jääb nii kergelt seisma, harjumatu kohe, aga trenni ajal liikus küll hästi. Jalutasime ära.
Täna plaanime maastikule minna, eks näis kuidas see läheb ka.