01082015

Järgmisel päeval õhtul võtsimegi ponid, panime valmis ja liikusime vaikselt maastikule. Peaaegu maa väikese tee keskel natuke puiklesid vastu kui nägid heinapalli, aga saime ilusti läbi sealt. Liikusime teele ja terve aeg ma palusin seal, et ühtegi autot ei tuleks, sest ise olin ka natuke ärev seal seljas ja ei tea kuidas reageerinud oleks. Teel jalutas täitsa ilusti, ei olnud krampis ja täitsa mugav oli, sain paar sammu traavi ka, et Kaisale järgi jõuda. Lõpuks jõudsime sinna metsarajale ja see oli täielik pettumus, sest see tee läks võssa ja suured lombid olid ka. Pöörasime otsa ringi ja kuna kell oli nii palju siis mööda teed edasi ei läinud. Kodu poole kõndides oli veel üks väike tee, pöörasime sisse, aga see lõppes pärast 15 meetrit ära. Pöörasime ümber ja tulime platsile. Vahetasime ponid ära, sain paar sammu Piitaga traavi ja siis jäi seisma, edasi ei liikunud ja "punnitas." Seisime seal siis tükk aega ja lõpuks sain jalutada ka ära ja liikusime sisse.

Kuskil 4-5 vahel hommikul liikusime minu tungival soovil talli. Panin Tukile ainult valjad ja hüppasin tallis selga, nii suur ja mugav selg, aga mul siiani raskusi seal istumisega. Jalutasin tükk aega ja tegin natuke traavi ka, polnud mingi tõsine trenn, aga sai natuke lihtsalt liikuda. Tukil oli nöör ka ümber kaela ja üritasin sellega juhtida ja säärtega, aga kuna temaga pole väga proovitud, siis sellest midagi välja ei tulnud. Jätsime ponid rahule ja tuppa magama. Koju sõitsime ratastega kas 4 tundi või peaaegu 4 tundi, tuul oli terve aja vastu, täielik surm.

31072015

Hommikul tulime autoga maale, alguses lebotasime niisama, käisime marju söömas vahel. Mingi hetk läksime talli, võtsime Tuki vahekäiku, ma hüppasin selga ja Kaisa punus talle patse. Piitat ka kammisin, Kaisa koristas boksid ära. Tulime kammisime Bellat ka hoovis, kogu hoov oli koerakarvu täis lõpuks, nagu lund oleks sadanud. Vahepeal istusime niisama ja lõpuks tuli plaan rattaga Kavastu poodi minna. Mõeldud-tehtud, vahepeal istusime vihma eest bussipeatuses ja lõpuks leidsime õige koha, käisin korra poes ja siis sõitsime Emajõe Suursoo loodusmaja juurde, istusime seal ja ootasime, et vihm üle jääks. Mingi aeg jäigi ja päike tuli välja, tagasitee Kavastusse oli täielik surm, saatsin Kaisa korra poodi veel jooki ostma ja liikusime maale tagasi. Pool teest ma kõndisin, sest selg andis alla ja see ajas peaaegu kellegi/millegi löömiseni närvi. Olin nii done lihtsalt enda selja pärast.
Tagasi jõudes käisime koplis, Kaisa tegi hobustest ja minust pilte, pärast maja juures ka. Panime hobused ka kinni. Tulime vahetasime riided ja liikusime talli tagasi,
Panime valmis ja platsile. Jalutasime kopli taha otsa ja tagasi. Traav oli väga hea, sain isegi kiireks ta ja täitsa hästi liikus. Koperdab ikka täiesti tühja koha peal, aga pole hullu. Tegin ka üleminekuid natuke ja väga üllatav oli see, et trenni ajal kordagi selg ei valutanud.
Läksin talli juurde, et tooli võtta ja vahetasime hobused ära. Appi kui imelik on Piita seljas olla, ta on kuidagi nii peenike, aga nii mõnus. Kaisal olid jalused minu jaoks natuke liiga pikad, aga ma ei hakkand muutma ka, saab hakkama. Traavi oli raske teha, aga natuke ikka sain. Ta jääb nii kergelt seisma, harjumatu kohe, aga trenni ajal liikus küll hästi. Jalutasime ära.
Täna plaanime maastikule minna, eks näis kuidas see läheb ka.

28072015

Õhtul tegin Kaisale nalja, et tuleme ratastega maale, kuna keegi teine ei saa tuua. Naljast oli asi kaugel ja tegimegi ära. Peaaegu kohale jõudes seisis põder tee ääres, ootasime siis natuke eemal mäe peal, õnneks tuli üks auto ja hirmutas ära, lõpuks ootas ta seal all, sest me vaatasime talle mööda sõites kuidagi paluvalt otsa, haha. Ülejäänud tee Kaisa tinistas mu ratta kella. Lõpuks kohal, tõime loomad sisse ja tulime riideid vahetama. Panime valmis ja seekord panime Tuki sadulavöö kõvasti, et enam ei liiguks.
Platsil jalutasin ja traav tundus alguses kuidagi nii debiilne ja vale, selg ka valutas, aga lõpuks oli juba parem. Enamjaolt tegin täisistakut, ratsmele reageeris ülihästi, traavist jäi ilusti kohe seisma ja läks kohe traavi. Tegin mõned galopitõsted, täitsa ilusad, korra viskas tagant ka vist. Poni oli täitsa tubli, aga ta pidevalt koperdab täiesti sirge raja peal, muud viga polegi.
Hommikul saime autoga linna ja nüüd täna maale ja kas laupäeval või pühapäeval tagasi ratastega.

25072016

Läksime kuskil 19 ajal maale, panime valmis ja tallis hüppasin selga. Tukile läks kärbsetekk ka veel peale, et nii hull ei oleks.
Juba sammu tehes järjest putukaid tuli, otsustasime teha kiire trenni. Traavis jooksis kuidagi nii imepisikest sammu, ma ei tea kas see oli kuidagi teki pärast või mida, aga seljas tundus väga ebameeldiv ja vale, Kaisa ütles, et kõrvalt vaadates jookseb väga ilusti. Üritasin seal siis kergendada ja lõpuks hakkas selg ka nii valutama, et läksin kõige peale närvi ja tahtsin alla tulla. Tegin ikkagi edasi, aga olin putukate ja kõige pärast ise seljas nii pinges, et täisistakus traavi tehes lihtsalt põntsusin, kõik eelnevad trennid olen nii ilusti saanud istuda ja kõik hea. Galopitõsted olid täitsa head, ühelt poolt hakkas putukate pärast korra viskama ja kui stekki andsin talle, siis viskas selle peale. Lõputraavis jäi rahulikuks ja jalutasime ära. Tubli oli ta ikkagi, mul endal ei olnud lihtsalt selja pärast hea olla.

16072015

Õhtul läksime sõitma, panime valmis, hüppasin tallis selga ja platsil kohe hoogsalt sammu. Traavis oli väga tubli ja järsku poole trenni ajal käis tal nagu klõps, tagasi ei tulnud, jooksis lihtsalt ringi. Proovisin teha seda sama harjutust mis eile, aga ei tulnud välja, sest ma ei saanudki teda kuidagi sammu. Oli kuidagi ärev ja liiga ergas. Esimesed galopitõsted olid väga ilusad, tõusis ilusti sammust ja lõpus hakkas jälle jamama, tegi seda pikka rõvedat traavi või pani kimaga minema nii kui jalg vastu läks, seda päris korda ei saanudki. Lõputraavi ajal sai ära joostud ja jäi selliseks mõnusalt rahulikuks. Jalutasime ära ja lasime nad lahti.
Trenni ajal ta kogu trenni närib suulisi ja valjaid pähe pannes ei tee suud lahti, rääkisin Kaisale paar korda, et oleks nõus maksma pool hambaarsti rahast kui vaja ja nüüd vaatame, mis saama hakkab sellest.

15072015

Pärast tööd jõudsin koju, ruttu asjad kokku ja tõime autoga töölt arbuusid ka kaasa. Lõpuks jõudsime maale, tassisin asjad tuppa. Vahetasime riided ja Kaisa läks hobuseid kutsuma, ma seni oli toas ja varsti läksin järgi. Puhastasime nad ära, mina jäin tallis jaluseid parajaks panema ja istusin lihtsalt Tukil seljas, Kaisa käis toas kella toomas. Platsile ja hoogsalt sammu. Traavile minnes ei tulnud enam tagasi, võtsin imepisikesele voldile ja ei tule tagasi, tee mis tahad. Hakkasingi tegema ühe voldi peal nii et 4 sammu kergendan, 4 sammu teen sammus, siis edasi 6 kergendan 6 sammus ja nii edasi kuni 14'neni vms, kui valesti läks või kiirustama hakkasin, tegin uuesti sama numbrit kuni läks normaalseks. Pärast seda hakkas nii hästi kuulama, jäi traavist kohe seisma ja peatusest kohe traavi, kuulas nii hästi. Tegin jälle palju täisistakut ja nüüd jalad meeletult jälle valutavad. Tegin paar tõstet galopist ja mõtlesin, et lähen lasen üleval koplis galopis joosta natuke, paar korda tegin ära ja siis Kaisa karjus, et kus sa lähed, kuna Piita jäi vaatama, aga mul see ei tulnud meeldegi. Jalutasin platsil kuni nad Piitaga enda harjutusi tegid. Tegin ka veel paar tõstet ja kui nad jalutasin, lasin tal veel üleval joosta. Lõputraav ja jalutasime. Ühel hetkel käis Tuki lihtsalt käpuli, mõlemad Kaisaga mõtlesime kas saab nüüd püsti tagasi või ei, istusin seljas nagu: Kas ma peaks alla hüppama või mis saab??
Talli ja paitasime niisama. Täitsa tubli oli Tuki, täna ka kuskil 21-22 ajal sõitma, aga teeme mõlemaga eraldi trenni, enne Piita ja siis Tuki.

14072015

Käisin vanaisa sünnipäeval Vaga Mamas, peale seda ruttu koju ja askad kokku. Kaisa võttis peale ja tulime maale. Panime hobused valmis ja kuskil 22 ajal jõudsime platsile vist.
Putukaid väga hullult polnud, samm oli natuke aeglane. Alguses traavile ei tahtnud minna, andsin stekki ja tegin üleminekuid, lõpuks sai korda. Tegin volte ka palju. Pikka aega tegin jalusteta ja ka jalustega täisistakus traavi,  täitsa hea ja liikumine endal parem. Galopitõste sai ka tal korda, tõusis ilusti sammust, mitte ei jookse seda pikka rõvedat traavi. Galopis üritasin ka jalusteta sõita, istak oli palju parem ja liikumine. Lõputraavi ja jalutasime ära. Korra mõtlesime maastikule jalutama minna, aga putukad tulid ja nad ei tahtnud edasi minna teatud kohast. Läksime siis teisele poole, aga seal sama asi suhteliselt ja enam ei viitsinudki. Üle 2 kuu jälle mõnus sõita.

Käsi ma ikka ei oska kuidagi hoida, kui oleks see "kontakt" siis on ratsmed liiga lühikesed ja tugevalt, aga kui hoida nii nagu mul endal hea, siis natuke loksuvad, aga endal on mõnus sõita ja tean, et ei sikuta suust.
Jalgadega ka, kannad on all, aga säärt ei suuda kinni hoida, ei oska kuidagi parandada ka neid vigu.

Maa, Ihaste, maa

21.05.2015

Eelmine neljapäev käisime Kaisa ja Kristiinaga lõpuks maal, Kristiina tuli Piitat ja Tukit vaatama, sadulaid kontrollima jne. Tund aega üritasime hobuseid kätte saada ja lõpuks mammi kuidagi sai. Panime loomad valmis ja platsile, kuna ma tooli ei leidnud, siis pidin ise selga minema Tukile, aga tulin 3x sadulaga sealt alla, sest ta nii ümar ja sadul libiseb nii kergelt kõrvale. Lõpuks oli sadul kuidagi taga ja otsustasin ainult jalutada, samal ajal kui Kristiina Piitaga sõitis.
Kristiina sõitis ära ja ütlesin, et proovigu Tukit ka, haha tema tuli ka sadulaga alla, ma juba arvasin, et asi on ainult minus. Jalutas ja tegi traavi natuke ning viisime nad sisse tagasi.


22.05.2015

Reedel läksime Ihastesse sõitma, tahtsime üle pika aja proovida, viimati käisime seal 2011 talvel, ma ei saa aru, kuidas nii palju aega juba mööda, oleks nagu eelmine aasta olnud. Sain Preili ja Kaisa sai Fanta. Läksin sealt asjalt peale, sest mu suurimaid hirme, et tulen sadulaga alla. Jalutasime ja traavi ei tahtnud ta üldse minna, andsin stekiga 3 korda väikeste vahedega ja mitte kõvasti, tee mis tahad, aga säärele ei reageeri ja nõrgale löögile ka, mul on nii kahju, et selline asi on, et no ei teagi mis on säär, aga no ma parem ei kirjuta siia mida ma arvan, kunagi ei tea, kes lugeda võib. Lõpuks sain traavile ja Annika õpetas päris hästi, ainuke viga see, et ma ise ei oska parandada ennast. Suunamuutus ja veel traavi, liikumine on iseenesest tal täitsa hea. Isegi pluusiga oli meeletult palav sõita. Jalutasime ja galopp, traavist galoppi tõstes hakkas ta seda pikka ja vastikut traavi tegema ja jalused selle ajaga sõitsid mul täiesti kanna juurde. Annika ütles, et tõsta ta sammust, proovisin ja no läks väga hästi ainuke viga on minus, ma ei oskand tal kuidagi sadulas istuda, matsusin meeletult ja ei hakkand rohkem sellega piinama ja tegin poolistakut. Kui ma ei eksi siis tegime teisest jalast ka galoppi ja tulime 2 korda risti. Täpselt enam ei mäleta, aga need kaks korda tuli vist päris normaalselt välja, kuigi jalused vajusid poolsaapa kontsani, peab harjutama galopis seda raskuse toetamist jalale, sest praegu see välja ei tule. Peale seda tulime miniparkuuri: rist, väike okser ja herdel/lattaed. Ristis ronisin ette, okseris sama asi ja viimasel oli see tunnetus ja kõik hea ning täiesti õigel ajal tuli hüpe. Ma pole mitte kunagi varem ise ette roninud, aga no nüüd mida ma imestan, viimati hüppasingi 2011 Ihastes, 3-4 aastat kergelt vahet, küll saab paremaks kui tekib võimalus hüpata jälle. Endal jäi tegelt väga halb tunne sisse, aga ma ei julgenud küsida, et kas võin risti ja okserit korra veel tulla, et parandada, jalutasin hoopis rajal ja tegi natuke traavi. Lõputraav ja jalutasime ära, iseenesest täitsa mõnus hobune ja päris okei liikumine ka, pigem on asi minust, istak pole üldse ilus, aga eks harjutamine teeb paremaks.


25.05.2015

Esmaspäeval tuli Kaisa mõte, et läheks sõidaks maal, sain emme kuidagi ära moositud ja läksime. Mammi sai hobused tallini, puhastasime ära ja platsile. Trenni alguses polnud kärbseid ega parme, aga mida lõpu poole, seda rohkem tuli. Traav tundus Tukiga kuidagi nii pisike ja imelik. Kergendasin natuke ja siis poolistakut vaheldumisi. Jalutasin ja uuesti traavi tehes tegin nii, et ühel sirgel poolistak, otsas täisistak või samm ja teises ääres kas täisistak või kergendamine, nii muudkui vaheldumisi. Enamus trennist proovisin täisistakut, ilma jalusteta kõvasti parem. Paar korda tulin üle lattide ka. Jalutasin ja galopp, päris mõnus oli, aga ta tegi jälle kuidagi nii väikseid samme või asi selles, et Ihastes Preili oli palju suurem ja siis harjus temaga ära. Jalutasin seni kuni Kaisa tegi ja pärast seda palusin, et ta paneks pisikese risti, tahtsin teada, kuidas Tuki hüppab. Mõtlesin, et teen ringi galoppi ette, aga nii kui takistust nägi hakkas kimama. Takistusele minnes hakkas ka kihutama ja tõukas ikka suhteliselt kaugelt, loomulikult jäin maha. Tulin teiselt poolt ka, hüppasin natuke ette, aga käib ka, rohkem ei piinand. Tegin lõputraavi ja jalutasime ära.

I'd rather be riding

Esmaspäev 16.03
Tuli mõte minna maale, rääkisin Kaisaga ka ja 20 ajal hakkasin Tartust liikuma. Öösel käisime tallis hobuseid paitamas ja puhastasime natuke.

Teisipäev 17.03

Hommikul läksime talli ja kuna oli plaan pilte teha, siis võtsime ponid eraldi. Esimesena võtsime Tuki, panime valmis ja platsile. Jalutasin ja traavi sain teha ainult 2 minutit sadulaga, alaselg meeletult hakkas valutama. Võtsime sadula ära ja natukese aja pärast uuesti selga, meeletult mõnus. Jalutada on meeletult mugav, aga kuna ma pole nii kaua ilma sõitnud, siis traavis tasakaal praktiliselt puudub. Pööretel vajun ise küljele, peab tihedamini proovima. Panin sadula tagasi ja traav juba palju mugavam, selg ei valuta ja endal ka kuidagi parem. Kaisa lasi paar korda harjutust tulla, et kahest latist traavis üle ja teiselt poolt ringiga nende vahele ning võtan seisma. Jalutasin ja alustasin galopiga, esimesel korral viskas kohe üles, aga edasi sõites enam ei loopinud. Ka teistel kordadel viskas üles. Lõpus sai juba ilusti ja lõpetas ära selle. Varem visates olin ma juba, okei tulen alla, sõida sa edasi, aga nüüd on ilmselt endal tasakaal parem ja ei ole nii hullu seal midagi. Kaisa läks selga ja tegin temast pilte.
Panime Piita valmis ja platsile, hoopis teine tunne on seljas olla. Liikumine elavam, suuremad sammud, Tukiga täiesti erinevad ikka liikumiselt. Jalutasin ja tegin natuke traavi, aga meeletult palav oli ja pea hakkas valutama, tulin alla ja andsin Kaisale. Pildistasin teda.
Varem ainult oligi võimalus Piitaga sõita ja nüüd Tukgia nii ära harjunud, et ei oskagi Piita seljas midagi teha enam.

Õhtul käisime ponidega maastikul,  saime koertest kuidagi mööda, aga põllud olid nii märjad, et ega seal midagi teha küll ei saanud väga, pöörasime ümber ja läbi kopli korra teisele poole ka.  Lõpetasime ära ja lasime ponid vabaks. Õhtul emme ütles, et mu kass kuidagi haige, aga ma mõtlesin, et äkki niisama halb olla, kuigi väike hirm oli ikka sees.


Kolmapäev 18.03

Ärkasime ja sain kõne, et mu kassi pole enam, ei ole lihtsalt sõnu enam.
Mõtlesin, et lähme sõitma saab mõtted mujale. Trenn nagu trenn ikka, sõita oli päris hea. Galopis enam ei loopinud ja päris mõnus oli sõita.


Neljapäev 19.03

Panime ponid valmis ja platsile, natuke sammu ja traavi, juba oli päris mugav sõita, alaselg ei valutanud enam alguses traavis ja kuidagi parem. Merka tuli ja sõitis natuke Piitaga, lõpuks tahtis ära vahetada ja läksin Piitale selga. Üritasin natuke traavi, aga kuidagi liiga kiire ja ei oska ikka kuidagi temaga enam, tegin galoppi ka, aga tagasi oli raske saada. Jalutasin tükk aega ja vahetasime uuesti ära. Otsisime Kaisaga ühe aia üles ja läksime maastikut avastama, põnev uus koht. Nii palju uurida ja nii lahe, jõudsime lõpuks koeraga majast teisele poole, tagasi ja lasime ponid vabaks.

10022015

Täpselt ei mäleta, kas eelmine või üleelmine nädal pärast kooli käisime Kaisaga maal sõitmas, ilm oli suhteliselt hea, plats ka, aga nädal enne seda kõik meeletult jääs.

Võtsin Tuki, puhastasime ruttu ära, asjad selga ja platsile.
Üritasin kohe alguses elavamat sammu teha ja et saaks ilusti liikuma. Traavis oli täitsa okei, tegin kaheksaid ja volte, sain rahulikus tempos ja natuke kiiremas ka, tuli ilusti tagasi ja kõik tundus päris hea.
Galopis paremast jalast läks iga kord vale jalg ette, seda korda ei saanudki, aga vasakust jalast jooksis väga ilusti, isegi nurkades ei libisenud ja sisse ka ei roninud kuskil, lõpetasin ühe ringiga vasakust jalast ja lõputraav. Jalutasime ära ja viisime sisse.

Mu ustav ratsu