Kristiina juures.

Hommikul ärkasin ehmatusega, et me Kristiinaga ei leppinud kokku eile, kas ma täna läheb või ei. Mingi 11 ajal saatsin talle sõnumi, aga tagasi helistas 2 läbi. Ruttu ratsariided selga ja issi viis Kristiina juurde mind ära.Piilusin niisama alguses ringi ja pärast kella 3'lme läksime platsile, üks tädi sõitis ennem.Läksin pärast teda, alustasin kohe traaviga, oh sa issand, ma pole kunagi nii väsinud olnud + mu kintsud valutavad ja on nii pinges. Kristiinal on ümmargused ja paksud hobused, aga kuradi nunnud. Jamasin alguses sellega, et ratsmed ei loksuks, kui ma kanna peale mõtlesin siis mul säär ja käed käisid oma rada, kui ma säärt üritasin paigal hoida siis kand tuli üles ja käed loksusid rõõmsalt edasi, kätt ja kanda suutsin vist mõlemaid korraga kontrollida, aga seda ka väga vähest aega.Tegin suunamuutuse nii, et pöörasin paremale ja ma ei suutnud tükk aega saada õige jala peale kergendama, kui oli vaja 1 samm istuda siis istusin mina 2-3 ja ikkagi sattusin vale jala peale siis kui õige jala sain siis ei suutnud ma piisavalt edasi ajada. Jalutasin mõned ringid ja tegin galoppi, ta läks mõned sammud, aga siis jäi traavile, uuesti läks ja traavi, ma tean, et kindlasti oli asi minus, aga mind väga häirib, kui jalused lähevad mu saabaste kontsani välja.Samas, kui ma istun sadulasse, et ajada teda galopile siis suudan kandu all hoida, aga nii kui ta uuesti traavile läheb hakkan mina seal sadulas hüplema nagu põrkepall ja oma jalgu ei suuda ma kontrollida mõneks hetkeks, selle hetke jooksul liiguvad jalused saabaste kontsani. Tulin korra alla ja Kristiina tegi mõned ringid galoppi, pani paremini liikuma.Ma vaatan Kristiinat ja oh god, ta lihtsalt istub sadulas, jalad jumala ilusti, ratsmed hästi lõdvalt ja hobune liigub nagu ise, küll ma sulle kunagi järgi jõuan. Läksin tagasi ja üritasin uuesti, läks jah paremini, aga ringi ma ikkagi ära ei suutnud teha ~15-20m, alati tuli traavi sisse. Tegin suunamuutuse ja uuesti, sellega läks mul veel halvemini, kohe kuidagi ei suuda istuda, aga samas edasi ajada ja enda käsi ja jalgu kontrollida.Lõpuks ma läksin enda peale nii närvi, et andsin Kristiinale edasi. Kristiina tegi mõne ringi galoppi ja hüppas, nii nunnu. Pärast jahutas ära ja siis rääkisime igast asjadest, ma isegi ei mäleta millest. Kõndisime talli ja ninnunännu. Viisime asjad ära ja jalutasime lihtsalt ringi, issi tuli ka mingiaeg järgi. Eks kunagi veel, aga seda kindlasti, et detsembris ei saa.

Otsisin pilti ka, aga mul on ainult Leediga pilt, mitte Looriga.