Tuli mõte minna maale, rääkisin Kaisaga ka ja 20 ajal hakkasin Tartust liikuma. Öösel käisime tallis hobuseid paitamas ja puhastasime natuke.
Teisipäev 17.03
Hommikul läksime talli ja kuna oli plaan pilte teha, siis võtsime ponid eraldi. Esimesena võtsime Tuki, panime valmis ja platsile. Jalutasin ja traavi sain teha ainult 2 minutit sadulaga, alaselg meeletult hakkas valutama. Võtsime sadula ära ja natukese aja pärast uuesti selga, meeletult mõnus. Jalutada on meeletult mugav, aga kuna ma pole nii kaua ilma sõitnud, siis traavis tasakaal praktiliselt puudub. Pööretel vajun ise küljele, peab tihedamini proovima. Panin sadula tagasi ja traav juba palju mugavam, selg ei valuta ja endal ka kuidagi parem. Kaisa lasi paar korda harjutust tulla, et kahest latist traavis üle ja teiselt poolt ringiga nende vahele ning võtan seisma. Jalutasin ja alustasin galopiga, esimesel korral viskas kohe üles, aga edasi sõites enam ei loopinud. Ka teistel kordadel viskas üles. Lõpus sai juba ilusti ja lõpetas ära selle. Varem visates olin ma juba, okei tulen alla, sõida sa edasi, aga nüüd on ilmselt endal tasakaal parem ja ei ole nii hullu seal midagi. Kaisa läks selga ja tegin temast pilte.
Panime Piita valmis ja platsile, hoopis teine tunne on seljas olla. Liikumine elavam, suuremad sammud, Tukiga täiesti erinevad ikka liikumiselt. Jalutasin ja tegin natuke traavi, aga meeletult palav oli ja pea hakkas valutama, tulin alla ja andsin Kaisale. Pildistasin teda.
Varem ainult oligi võimalus Piitaga sõita ja nüüd Tukgia nii ära harjunud, et ei oskagi Piita seljas midagi teha enam.
Õhtul käisime ponidega maastikul, saime koertest kuidagi mööda, aga põllud olid nii märjad, et ega seal midagi teha küll ei saanud väga, pöörasime ümber ja läbi kopli korra teisele poole ka. Lõpetasime ära ja lasime ponid vabaks. Õhtul emme ütles, et mu kass kuidagi haige, aga ma mõtlesin, et äkki niisama halb olla, kuigi väike hirm oli ikka sees.
Kolmapäev 18.03
Ärkasime ja sain kõne, et mu kassi pole enam, ei ole lihtsalt sõnu enam.
Mõtlesin, et lähme sõitma saab mõtted mujale. Trenn nagu trenn ikka, sõita oli päris hea. Galopis enam ei loopinud ja päris mõnus oli sõita.
Neljapäev 19.03
Panime ponid valmis ja platsile, natuke sammu ja traavi, juba oli päris mugav sõita, alaselg ei valutanud enam alguses traavis ja kuidagi parem. Merka tuli ja sõitis natuke Piitaga, lõpuks tahtis ära vahetada ja läksin Piitale selga. Üritasin natuke traavi, aga kuidagi liiga kiire ja ei oska ikka kuidagi temaga enam, tegin galoppi ka, aga tagasi oli raske saada. Jalutasin tükk aega ja vahetasime uuesti ära. Otsisime Kaisaga ühe aia üles ja läksime maastikut avastama, põnev uus koht. Nii palju uurida ja nii lahe, jõudsime lõpuks koeraga majast teisele poole, tagasi ja lasime ponid vabaks.
